- Mati Lukas Foundation SA
- +372 5057718
- mati@lukasfond.ee
- R.Tobiase 11 Tallinn 10152
Haridus on ühiskonna tuleviku kujundamisel võtmetähtsusega. Eesti ühiskond pole hariduse kvaliteediga rahul. Küll püütakse põhjuseid leida tasulisest haridusest, struktuurist, õppekavadest ja paljust muust, kuid kõige olulisemast ei räägita..
Oleme oma väikeses ühiskonnas loonud tasulisest ja tasuta haridusest üsna vildaka arusaama: “tasuta on hea ja kvaliteetne, tasuline on halb ja mittekvaliteetne”. Tasulist haridust pakuvad erakoolid, kes “ajavat äri” …
Uue kooliaasta alguses elavnevad diskussioonid hariduse teemadel. Pea kõikides jõutakse ühte või teistmoodi hariduse kvaliteedi ja õpetajate teemani ning tõdetakse, et kvaliteet on halb ja raha on vähe. See, et hariduse kvaliteet on ühiskonna arengu …
Käimas olev diskussioon tasulise kõrghariduse teemal pole konstruktiivne, sest huvigrupid (ja mitte ainult!) lähtuvad täiesti erinevatest eeldustest. Tasulise kõrghariduse pooldajad eeldavad, et kogu kõrghariduse finantseerimismudel muutub,
Minister Tõnise Lukase ettepaneku võrdlemine Suurbritannia, Austraalia või Uus-Meremaa lahendustega pole päris õige, sest nimetatud riikides on selgelt fikseeritud, et kõrgharidus on tasuline (Suurbritannias 3000 naela/aasta) …
Viimasel ajal aktiviseerunud arutelud kõrghariduse rahastamise ja kvaliteedi teemadel on konstruktiivsete mõttearenduste kõrval võimendanud ka mitmeid pettekujutusi, mida on mugav politiseerida ja lähenevate valimiste valguses kasutusele võtta…
Tasuta asjad meeldivad inimestele. Aastaid tagasi Pariisis õppides potsatas minu postkasti teade, et olen võitnud köögikombaini! Kasinatest vahenditest elava üliõpilaspere rõõm oli suur – köögikombain ja täiesti tasuta!
Erinevate infokanalite kaudu jõuab noorte õppurite kõrvu peamiselt jutt sellest, kui hea on välismaal. Suured palgad, inimmassid ja rikkad riigid meelitavad noori enda kütkesse.iimastel aastatel on noorte seas üheks populaarsemaks muutunud ..
Kõrgkoolide rohkus ja sellest põhjustatud hariduse küsitav kvaliteet pole ainult väikese Eesti probleem. Sama mure on kõikidel Euroopa riikidel. Millal ja miks probleem tekkis ja kuidas seda on üritatud lahendada?..
Eestis käimas olev kõrgharidusreform pole ei Euroopas ega maailmas tervikuna mingi eriline nähtus. Radikaalsed muutused kõrghariduses on toimumas nii Soomes kui Šveitsis, nii Singapuris kui Hongkongis, rääkimata Suurbritanniast ja Austraaliast.
Esimese hooga tahaks vastata, et mis küsimus see üldse on. Innovatsioon pole ei tabatav ega tabamata ime ei Eduard Wilde ega tema eakaaslase Joseph Schumpeteri kontekstis, kes määratles innovatsiooni (1930), kui leiutuse, avastuse, uue või olemasoleva teadmise kasutamist majanduslikus protsessis selleks, et saavutada konkurentsieelis
Tänase (kõrg)hariduse rahastamise debati valguses meenus, et kui 13 aastat tagasi toimus tasuta kõrghariduse debatt, siis kirjutasin kõrgharidusest mitmeid artikleid, milledest osa ka sellel lehel avaldatud. Vaatasin need nüüd tänases teadmises üle ja olin valmis piinlikuks tõdemuseks ..
