Parimate praktikate jälgedes

Kõrgharidust reformitakse terves maailmas

Eestis käimas olev kõrgharidusreform pole ei Euroopas ega maailmas tervikuna mingi eriline nähtus. Radikaalsed muutused kõrghariduses on toimumas nii Soomes kui Šveitsis, nii Singapuris kui Hongkongis, rääkimata Suurbritanniast ja Austraaliast.

Kogu maailma kõrghariduskorraldus on muutumises, sest ühiskond vajab nii sisult, vormilt kui meetoditelt teistsugust lähenemist kõrgharidusele ja õppimisele tervikuna. Iseloomulik on see, et reeglina ei planeerita kiireid ühekordseid poliitilisi aktsioone, vaid eelistatakse pikaajalisi poliitikaüleseid muutusi. Nii näiteks on 10 aastased ümberkorraldused käimas nii Soomes kui Austraalias. (veel …)

Euroopas on rakenduskõrgkoolid ülikoolidest populaarsemad

Kõrgkoolide rohkus ja sellest põhjustatud hariduse küsitav kvaliteet pole ainult väikese Eesti probleem. Sama mure on kõikidel Euroopa riikidel. Millal ja miks probleem tekkis ja kuidas seda on üritatud lahendada?

Rakenduskõrghariduse sünd

Rakenduskõrgharidus sündis eelmise sajandi 70-ndate aastate Saksamaal tööstuse- ja tööandjate vajadustest lähtuvalt. Pealesõjajärgne kiire majandusareng ja industrialiseerimine oli jõudnud Saksamaal eelmise sajandi 60-ndateks olukorrani, kus tööstuse konkurentsivõime tagamiseks Euroopas ja maailmas vajati hoopis teistsuguste teadmiste ja oskustega töötajaid, kui tollased koolid ette valmistasid. (veel …)

Sille Lukk: Välismaal on erinev, kas alati ka parem?

Erinevate infokanalite kaudu jõuab noorte õppurite kõrvu peamiselt jutt sellest, kui hea on välismaal. Suured palgad, inimmassid ja rikkad riigid meelitavad noori enda kütkesse. Viimastel aastatel on noorte seas üheks populaarsemaks muutunud aktiivse õppemeetodi ja tasuta kõrgharidusega Taani kuningriik ning teiste linnade seas ülikoolilinn Aarhus.
(veel …)

Tasuta kõrgharidus? Jah, hr minister!

Tasuta asjad meeldivad inimestele. Aastaid tagasi Pariisis õppides potsatas minu postkasti teade, et olen võitnud köögikombaini! Kasinatest vahenditest elava üliõpilaspere rõõm oli suur – köögikombain ja täiesti tasuta! Ainuke mure oli see, kuhu tillukeses Pariisi korteris tore masin paigutada. Aga noh, kui tasuta saab, siis küll koht leitakse. Läksime kogu perega võidule järele. Selgus, et tegemist on mööblisalongiga. Meid võeti lahkelt vastu, näidati uusi seadmeid, uut mööblit, sisearhitekt koostas meie köögi mõõtudele vastava mööblikomplekti. Väga uhke oli. Tellimuse vormistamisega otsustasime siiski veidi oodata… Veetsime poes vähemalt 3 tundi ja lõpuks jõudsime ka üllatusvõiduni! “Köögikombaiks ” oli kohalike arusaamade kohaselt patareidel töötav sidrunimahla press! Selline pisike, 10 cm diagonaaliga karbike. Üllatus võttis lausa keeletuks. Olime kulutanud terve päeva, maksnud parkimise ja bensiisini eest rohkem kui tasuta “köögikombain” väärt oli. Peale seda olen tasuta asjade suhtes ettevaatlik. Tasuta kõrghariduse suhtes samuti. Kui midagi pakutakse tasuta, siis mis see õieti on, mida me saame? Ja mis on selle tegelik hind? (veel …)

Kümme pettekujutust kõrgharidusdebatis

Viimasel ajal aktiviseerunud arutelud kõrghariduse rahastamise ja kvaliteedi teemadel on konstruktiivsete mõttearenduste kõrval võimendanud ka mitmeid pettekujutusi, mida on mugav politiseerida ja lähenevate valimiste valguses kasutusele võtta. Jätame lugejate otsustada, mis õige ja mis vale. (veel …)

Tasuta vs tasuline kõrgharidus

Minister Tõnise Lukase ettepaneku võrdlemine Suurbritannia, Austraalia või Uus-Meremaa lahendustega pole päris õige, sest nimetatud riikides on selgelt fikseeritud, et kõrgharidus on tasuline (Suurbritannias 3000 naela/aasta) Üliõpilased sõlmivad riigiga laenulepingu. Leping pööratakse täitmisele, kui sissetulek ulatub 15 000 naelast/aastas alates + 9% intersse. Oluline on see, et kohustus võetakse õppima asudes – üliõpilane läheb teadlikult mingit kindlat eriala omandama, teeb selleks ise (veel …)

Vajame konstruktiivset diskussiooni!

Käimas olev diskussioon tasulise kõrghariduse teemal pole konstruktiivne, sest huvigrupid (ja mitte ainult!) lähtuvad täiesti erinevatest eeldustest. Tasulise kõrghariduse pooldajad eeldavad, et kogu kõrghariduse finantseerimismudel muutub, üleüldise osalise õppemaksuga kaasnevad õppetoetused vaesematele ja stipendiumid parimatele. Üliõpilaste majanduslik seis ei mõjuta kuigivõrd juurdepääsu kõrgharidusele. (veel …)

Miks me valedele asjadele keskendume?

Uue kooliaasta alguses elavnevad diskussioonid hariduse teemadel. Pea kõikides jõutakse ühte või teistmoodi hariduse kvaliteedi ja õpetajate teemani ning tõdetakse, et kvaliteet on halb ja raha on vähe.

See, et hariduse kvaliteet on ühiskonna arengu võtmeküsimus erilisi diskussioone esile ei kutsu. Hiljuti Newsweekis avaldatud riikide rahvusvahelise heaolu järjestuses oli Soome esikohal just paljuski tänu (veel …)

Kiretult tasuta ja tasulisest kõrgharidusest

Oleme oma väikeses ühiskonnas loonud tasulisest ja tasuta haridusest üsna vildaka arusaama: “tasuta on hea ja kvaliteetne, tasuline on halb ja mittekvaliteetne”. Tasulist haridust pakuvad erakoolid, kes “ajavat äri” ja neid justkui õppe kvaliteet ei huvita.  Teame, kuid ignoreerime kollektiivselt, et suurimad tasulise hariduse pakkujad on avalik-õiguslikud ülikoolid, ka erakoolides on täiesti arvestatav hulk tasuta (riigieelarvelistel) kohtadel õppijaid ning kvaliteedi nõuded on kõikidele võrdsed. Omandisuhetel pole kvaliteediga mingit seost. Mis aga veelgi kentsakam – tasuta ning tasu eest õppivaid tudengeid õpetavad samad õppejõud. Sageli teevad nad seda korraga nii avalik-õiguslikus ülikoolis kui erakoolis. Kui nõuded on samad, õppekavad ja meetodid ka, kuidas siis poolte üliõpilaste haridus äkki mittekvaliteetsemaks osutub?

(veel …)

Parimad õpetajateks!